Friday, November 5, 2010

Baucau Baguia



Kondisaun Labarik Rural nebe sempre halimar grupu iha Suku Larisula Baguia foto Carinton
 
Sub-Distritu Baguia mak hanesan Sub-Distritu ne’ebé dook husi Baucau Vila kompara ho Sub-Distritu sira seluk ne’ebé submete iha Distritu Baucau, Mais au menus 25 km husi Baucau Vila, Total populasaun bazeia ba dadus 2009 nian hamutuk; 13.079 pesoas, Inklui suku sanulu mak hanesan Afaloikai, Alawa kraik, Alawa leten,Defawasi,  Larisula, Lavateri,Samalari, Haekoni, Ossu huna no Uakala. Total Aldeia hamutuk 47, no total xefe Familia 2.750. husi t total polulsaun hirak nee mane hamutuk 6.391 pesoas no feto 6.668 pesoas. aioria populasaun moris ho vida agrikultor no hela namkari iha areas remotas, hodi asegura sira moris aihan ne’ebé sira komsumi mak aihan ne’ebé mak sira kuda rasik hanesan batar, fehuk, aifarina, Talas, Kumbili, Kontas, Hare no selu-seluk tan.  Produsaun agrikula hirak ne’e kadaves ladun sufisienti ba garante sira nia moris tanba sira sei uza hela teknolojia tradisional nebe simples, tanba ne’e mak populasaun sira nia produsaun ne’ebé sira hetan la sufisiente ba sira atu konsumi. Impaktu husi Menus Aihan mak akontese Malnutrisaun iha komunidade liu-liu labarik sira. Alen de sira moris nu’udar agrikultura maibé sira mos hakiak animal hanesan kuda, fahi, karau, Manu no selu-seluk tan hodi bele suporta sira oan ba eskola. kondisaun dalan nebe la duun diak fo impaktu negativu nebe boot ba komunidade nia aktividade hanesan izemplu : oinsa sira bele faan sira nia sasan ba sidade se transporte publiku susar atu asesu sekarik udan boot, anin boot hahan ka produtu lokal nebe produs husi toos Natar no sel-seluktan hetan estragus. Distansia entre suku ida ba suku seluk no husi aldeia ida ba aldeia seluk maioria dook mais au menus kilometru walu hanesan nee. Oinsa ita bele hadia sira nia moris se karik falha husi aspetu oi-oin kondisaun dalan nebe la duun favorese, rede komunikasaun, kondisaun eskola nebe mos la duun diak, difisil teb-tebes ba komunidade area remotas atu avansa ba oin “Adeus konflitu benvindu Dezinvolvimentu” sei la vale ba Komunidade nebe hela iha foho leten, area rurais, area remotas no dolok kuak. Hanesan sidadaun nebe iha responsabilidade masimu ba estadu de diretu demokratiku ida nee hau apresia sentidu distintu ba esforsu IV Governu konstitusional nebe sempre hamrik iha ema mukit sira nia kotuk. Rejolusaun konselu ministru nebe delega ba Membru Governu Sira hodi halao reajustamentu ba dadus Idozus no Invalidus pozitivu teb-tebes, husi hanoin hirak nee konsege detekta problemas, prekupasoin oi-oin nebe merese duni sai hanesan nesesidades urjente.  Realidade hatudu sei iha ita nia komunidade nebe moris iha tenpu durante okupasaun Porugesa, Olandes, Japaun, Australia no Ikus liu indonesia, nebe mai okupa Timor Leste halo povu nebe halo povu aswain ida nee sai hanesan alvu ba ema seluk nia nesesidade Car01

No comments:

Post a Comment